Web   ·   Wiki   ·   Activities   ·   Blog   ·   Lists   ·   Chat   ·   Meeting   ·   Bugs   ·   Git   ·   Translate   ·   Archive   ·   People   ·   Donate
summaryrefslogtreecommitdiffstats
path: root/tzc.html
diff options
context:
space:
mode:
authorGonzalo Odiard <godiard@gmail.com>2011-07-20 23:52:11 (GMT)
committer Gonzalo Odiard <godiard@gmail.com>2011-07-20 23:52:11 (GMT)
commit1702269c973fb90ca61054fe03ea99c760cac2c2 (patch)
tree2abd55bf49db046c2be9f44b0308832d1c809fdb /tzc.html
Initial version
Diffstat (limited to 'tzc.html')
-rw-r--r--tzc.html172
1 files changed, 172 insertions, 0 deletions
diff --git a/tzc.html b/tzc.html
new file mode 100644
index 0000000..3f269a6
--- /dev/null
+++ b/tzc.html
@@ -0,0 +1,172 @@
+<html><body><!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"><meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" />
+<div style="position: relative; float: left; width:20%; margin-top:20px; padding-left:8px;">
+
+</div>
+<div id="TEST" style="position: relative; float:left; width:70%; margin-top:20px; padding-left:10px; padding-right:10px;">
+<h2>&nbsp;Universal Declaration of Human Rights </h2>
+<style type="text/css">
+
+.udhrtext h4
+{
+color: #e95200;
+font-size: 12px;
+margin: 0px;
+padding: 0px;
+text-decoration: none;
+}
+
+
+</style>
+
+<div style="float:left; width:70%; margin-top:20px; padding-top:5px;">
+
+<br />
+
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblLangVersionID">Tzotzil</span>
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblSourceID"><b> Source: </b></span> <span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblSourceValue">United Nations Information Centre, Mexico</span>
+<br />
+<br />
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblLang" class="udhrtext"><h3>A’K’EL TA JAMAL OXIL SKOTOL LEYETIK</h3>
+</span><p>SKOLTAOBIL SKOTOL KUXLEJEL TA</p>
+<p>SPEJEL BALUMIL</p>
+<p>I’chbil ta venta i a’k’bil ta a’yel ta stojol Asamblea General yu’un Naciones Unidas tas relación 217 A (III), ta lajuneb yu’un diciembre ta 1948.</p><b>
+<h4>YOCHEBAL</h4></b>
+<p>Si’ch alel que kolemajel, lekilal y machlejel ta spejel balumile stsak spuersá va’ak’in si’ch a’k’el ta mu’k k’ux-elan yanetik stalel skuxijik ju jun kuxlejel ta spejel balumile.</p>
+<p>Ojtakinbil ilkoloetik syu’ va’k’in mu si’ch a’k’el ta mu’k’ lekil i’ch-vaile, ja’ skoj k’u sjalil oy vinik ta sba spejel balumile xa’beoj sjam i sigue xa’be hasta abile lekil i slekil tas kuxlejale, bujechuk spas skuxij sin xi’el i schu’uk stak’in i sbeel, bujechuk spas sk’opoj i spas xal i slok’es ta ye k’ute sk’an sch’une.</p>
+<p>Te-me si’ch a’k’el ta mu’k’ i si’ch cha’biel yanetik stalelik i skuxijik viniketik ta spejel balumile schi’uk jun mukta ley Derecho sbie ja jeche muk mu’ch’u va xok sba ta ilkoló ni ba xokbanuk.</p>
+<p>Si’ch k’anel que jak oyuk lekilbail schu’uk yanetikxa oxiletik nomik.</p>
+<p>Tas Karta o stsibabiljun yu’un Naciones Unidas ya’k’oj yo’n ke te’oy tsakbil skotol k’uxitik lek sventa si’ch a’k’el ta mu’k’, ta jun vinik i ta jun ants, yaloj jeuk ke va xa’be sjam k’uxchi lek kuxlejal sin ilbajinel.</p>
+<p>A’kbil ta venta ke Estadoetike ya’k’ojik sk’opik ke va spasik o va ya’k’ik ta mu’k’ sderechoik libre skuxijelik viniketik ta sba balumile sin jinilxokvanej.</p>
+<p>Entre más ep xojtakin i sna stunel sderecho i slibertade más va yi’ch a’k’el ta mu’k’.</p>
+<p>Asamblea Generale xal ke Declaración Universal yu’un Derecho Humanoe ja sventa sk’anojel ta komon bujechuk ch’inik teklumetik i mu’k’tikteklumetike xa’k’ik spuersaik ta stunel i yak’ik ta a’k’el ta mu’k’, ja jeché cha’k’uxi viniketik y bujechuk yabil chanubtesbanele stik’ik ta sjolik i snaulanik k’uxitik ora ke a’k’el ta mu’k’ sderechoetik i slibertade, ja jeche spasik asegurar ta stojol jun nación o ta yanetikxa nacionetik stunel i k’uxchi spas ta amtelanel ta skotol oxiletik ta stojol jun Estado o ta sbalumilaletikal jun teklum más mu’k’ ke jun Estado.</p><b>
+<h4>1. Jun Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol vinik o ants ta spejel balumile k’olem x-hayan i ko’ol ta sch’ulal i sderechoetik i, skotol k’ux-elan oyike oy srasonik y slekilalik, sventa skuxijik leknóo ta ju jun ju ju vo.</p><b>
+<h4>2. Chib Artikulo:</h4>
+</b><p>Jun sloilal. Skotol kuxlejel oy yu’un skotol sderecho i slibertad albil li ta Declaración yu’un Naciones Unidase, sin ke t’ujbilnoó k’u razailal, sp’i’jil skoloral, ants o vinik, sk’op, sch’unobil ta kajbaltik, st’ujobil ta politiká, o yanetikxa chak’uxchi slikemajelal ta oxiltik o slikemajeltal ta genteal, k’u yepal stak’in, bus ayanel o k’uxitik más, mauk t’ujbil ta mu’uch’u va oyuk stunel li Declaraciones sino ke ta skotolnoó.</p><b>
+</b><p>Chib sloilal. Jech jeuk, muk va yi’ch t’ujilanel mu’uch’u skoj yanxa st’ujomal i k’ux-elan xanbaj ta spolitiká o chu’uk leyetik ta mismo spais bu yu’unale jun vinik o ta yanetikxa paisetik, mu’k’u spas me jun lugar mu’yuk oy ta stojol yanxa país, chak’uxchi jun sbalumil o oy ta stojol yamtelanel stak’in o leyetik ko’ol oy sderechoik ja’tsa bu lugaril s-oyij.</p><b>
+<h4>3. Oxib Articulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente oy ta sderecho skuxij libre xanab ja’nab ja’tsa bu te sk’ane i seguro s-oyij.</p><b>
+<h4>4. Chanib Artikulo:</h4></b>
+<p>Muk mu’ch’u va oyuk ta tunel sin ke va yi’ch stojol, le’ye va yi’ch k’elel noó te-me sk’an stunban ta jechnoe.</p><b>
+<h4>5. Joob Artikulo:</h4></b>
+<p>Muk mu’ch’u va sta majel, ximtexel o mu’k’tailbajinel o k’elel cha jun tsí o yan o yanxa k’elomal.</p><b>
+<h4>6. Vakub Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente ta sba balumil oy sderecho ta skotol lugaretik, sventa xojtakinik stalel leyetik ta stojol.</p><b>
+<h4>7. Jukib Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente ta sba balumil ko’olik ta leyetik i oy yu’unik derecho staik koltael va’k’in staik lamtael i ke snaojik ke mu sventa spaxik o xalik porque oy ta Declaración yu’un Naciones Unidas o ke me oy mu’uch’u sk’an s-otesvan ta ilkoló ta lamtaelbanej.</p><b>
+<h4>8. Vaxakib Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente oy sderecho que sta y s-oyij sta’k’in, i sta koltael taj u’eletik butik sventa sta tuxel va’k’in staoj ilbajinel i ke ojtakinbil ta ley yu’un Constitución ke oy stuxobile.</p><b>
+<h4>9. Baluneb Artikulo:</h4></b>
+<p>Muk mu’ch’u sventa sta tsakel i chukel ni nutsel ta yanxa nom oxiltik.</p><b>
+<h4>10. Lajuneb Artikulo</h4></b>:
+<p>Skotol gente oy ta sderecho, s-aibet skotol i ta skotol i ta epal gente i s-ak’ot ta mu’k ta jun tribunal independiente o imparcial yu’un sk’elvet sderechoetik y s-obligacionetik o yu’un sk’elvet k’u yu’un spasot acusar me tsots o muk tsots smule, me sta o mu sventa sta chukel.</p><b>
+<h4>11. Buluchib Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente ke staoj albeel ke oy smule oy sderecho ke spas xa’be sjam xa’k’ ta jamal oxil ke mu’yuk smule te me mu’yuk k’uxchi spasbet comprobar k’uyes s-albete, según ta ley k’uxchi xal ke ja jech mulile i ta stojol yelobal yanetik gente lek slok y sta koltael.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Muk mu’ch’u va sta tak’el-el ta na’k’el teme k’uxi la spase mauk mulil según sderecho ta nacional o internacional. Jech jeuk muk va yi’ch akbeel mu’k smulilal ta yorail me la sta ojtakinbeel smule.</li></ol><b>
+<h4>12. Lajchaeb Artikulo:</h4></b>
+<p>Muk mu’ch’u sventa sta ochanel ta stalel kuxlejel ta ju jun naklejal ni ilbajinel ta slekilal kuxijemtalel. Skotol gente oy sderecho sta koltael taj u’el va’k’in sta ilbajinele o ochanele.</p><b>
+<h4>13. Oxlajuneb Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy ta sderecho xanbaj sin xielal i xa’ ja’tsa bu te sk’ane spas snakij tas sbalumilal jun Estado.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Skotol gente oy sderecho sbat ta buyik on paisal te sk’ane o ta mismo spais i te me lok’em-el ta yanxa paise spas xut k’otel ipxa bu lo’k’em-ele.</li></ol><b>
+<h4>14. Chanlajuneb Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Te me sta nutsel ta tsakele, skotol gente oy sderecho sk’an koltael y sk’upinel ta k’uk-on junukal balumil te sta koltaele.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Le derechoe mu spas ta tunel o sk’anel va’k’in oy jun mulin ke mauk sk’anojel yu’un Naciones Unidas.</li></ol><b>
+<h4>15. Jolajuneb Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy sderecho stek’aj i skuxij ta jun balumil.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Muk mu’ch’u sventa si’ch pojbeel o jelbeel sbalumilal i te me sk’an sk’omes i sjelbael ta bu sk’anojelyu’une muk va yi’ch tek’ajexel ta puersa.</li></ol><b>
+<h4>16. Vaklajuneb Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Tanto viniketik i antsatik, te me laxa staik sch’ielik, i spa-xa staik smalalik o yajnilik oy sderechoik, sin ke staik te’k’ajesel yu’un me k’ux-elan razail, bu yu’unal o k’u schunobil yu’un ta kajbaltil ta vinajel i s-ak’otik jak nupunukik i spas slekoj snaik i sk’upinik ko’ol sderechoik ta k’u sjalil snupujelalike i spasik seguir chu’uk mismo sderechoik aunke sk’ej-sbaik.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Ja’no me sk’anojel yu’unik mu’ch’u te sk’an sbaike spas snupunik.</li><b>
+</b><li>Oxib sloilal. Jun familia stalel-ono s-oyij i ja’ smeltsan jun sociedad i oy ta sderecho sta koltael ta stojol i jech jeuk yu’un Estadoe.</li></ol><b>
+<h4>17. Julajuneb Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy ta sderecho s-ayan yu’un sk’ustik ya sea stuknoó o entre epalik.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Muk mu’ch’u sventa spojvet sk’ustik ta jechnoó.</li></ol><b>
+<h4>18. Vaxaklajuneb Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente oy ta sderecho ke spas snopolaj i snop k’u te sk’ane, skom ta ju ju vo i spas sch’un o mu sch’un k’usitik nopbil yu’un kajvaltik ta vinajel bu o k’u paisal te sk’ane; le derechoe spaso ta venta jeuk ke oy libertad ke spas si’ch jelel jun sch’unel ta kajbaltik, jech jeuk ta alel k’u sch’unojel ta kajvaltik yu’un ju jun ju ju vo’ o yu’un skotol stsobomal, ya sea xak ta a’yel ta yelobal epal gente o xal entre stuk noó, yak’oj venta jeuk ke spas ta chanel i chanubtesbanej, i schunel i spasel practikar sk’anel i sk’elel k’uyes te si’ch k’anele.</p><b>
+<h4>19. Balunlajuneb Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol gente oy sderecho ke spas sk’opoj i xal k’ute snopojel i sk’an xale, le derechoe ya’k’oj ta venta jeuk ke mu sventa si’ch tael ilbajinel sk’oj k’u la yi’ch alel ya’k’oj venta jeuk ke spas si’ch xa’el, ja’k’el k’uyes te si’ch k’anele i spas ta a’k’el ta a’yel, sin ke mu’ch’u stal te’k’ajesbanuk i ja’tsa bu mu’yuk srayail, i k’uxchi te spas yu’une.</p><b>
+<h4>20. Jun vinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy sderecho libre spas stsomsbaik i muktalekil tsombail.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Muk mu’ch’u spas ta otexel ta puersa ta jun mukta tsombail.</li></ol><b>
+<h4>21. Jun schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy sderecho spas xochan u’elanbanej ya sea ta vikit o ta mukta slumal; ta stojol o chu’uk yanxa vinik tuxbil t’ujbil entre schiuktak ta slumal.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Skotol vinik oy derecho yu’un spas ko’ol s-och taj u’el ta smu’kta balumil.</li><b>
+</b><li>Oxib sloilal. Lo ke sk’anojel jun lugar ja’ xa’k’ mantal ta skotol; le sk’anojelale si’ch tael ta k’elel i ta pasel va’k’in si’ch xa’el i kujanel jun u’el, ta ko’ol k’opiletik o sea komon junoó ye-sti’ik o yanxa sjam xabanej pero ke xak’-oyuk libertad yu’un spasel votar.</li></ol><b>
+<h4>22. Chib schavinik Artikulo:</h4></b>
+<p>Skotol vinik, yu’un jun muk’ta tsobomajel, oy yu’un derecho ke sta cha’biel, i sta ta ko’ol yip smeanal-bokol ta mismo slumal i schu’uk yanetikxa muk’tik balumiletik, yochanel ta snopel smeltsanel i stunel skotol k’uxi oy yu’un jun lugar o ta s-estado, lek s-oyij sta i stun sta’k’in k’uxchi te spas yu’une, lek s-oyij chu’uk schi’iltak ta kuxlejal, tanto ta snopojel i scha’biel lo ke sane, ja jeche lek va yaij-sba i lek va yi’ch sba chu’uk yanetike.</p><b>
+<h4>23. Oxib schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol vinik oy yu’un derecho s-amtej, i k’u yu’un te sk’ane, oy yu’un derecho sta a’beel lekilal i lekil amtel bu ta spijil yo’n s-oyij i s-amtej i oy sderecho sta koltael ta xa’beel yamtel va’k’in mu’yuk yamtele.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Skotol vinik oy yu’un derecho sta sin t’ujilanel mu’ch’u ko’ol stojol según k’u yepal yamtel.</li><b>
+</b><li>Oxib sloilal. Skotol vinik i ants ta vikit i ta mu’k oy yu’unik derecho staik a’beel jpix i ta junal na, chak’uxchi sventae i sta más koltael te me spas paltae ta yanetikxa koltabanejetike.</li><b>
+</b><li>Chanib sloilal. Skotol vinik oy yu’unik derecho spasik smeltsanel sindikatoetik i stik’-sbaik ta sindikatoetike bu te sk’ane, oy ta sderecho sta a’beel k’uyepal sjalilik yamtele i sta s-k’uxonetik buyik-ora i jak sta stojel.</li></ol>
+<h4>24. Chanib scha’ vinik artikulo</h4>Skotol vinik antz xu’ xkux ta yabtel ta jujun xemana, oyuk noox spejeb ti abtel tzapas ta jun k’ak’ale, xchi’uk xu’ xlok ta yavil yabtel yo’ xba xkux. <b>
+<h4>25. Joob schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol vinik oy ta sderecho spas skuxij jun lekil o uts kuxlejel bujechuk oy yu’un, tanto ta junal na, sin chamel, sbeel, sk’u’, sna, sk’elel ta poxtabanel i k’uxi yanetik más ke stun i stun yu’une; oy yu’un svinkilele, o va’k’in mu’yuk yu’un k’uschi spas skuxij i xa sbeel ke sea mauk sk’anonel yu’un.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Va’k’in jun ants va sman yol i te me laxa smane oy derechoyu’unik scha’vaalik staik lek cha’biel bujechuk yabil o mu’ch’u sch’iuk sventa xa’k’e. Skotol unetik, ayanemik, ta lekil nupunel o aunke ma’uk ta lekil nupunel, oy yu’unik derecho staik cha’biel ta stojol mu’kta tsobomajele.</li></ol><b>
+<h4>26. Vakib Schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy yu’un derecho staik smeltsanel ta escuela, educación skaltike. Le’ye sventa sta ta jech-noó o sea k’elambil aunke ja noó ta slikebal elemental si’ch alele i ke ja’ más oy ta a’k’el ta vai’. Le’ye ta puersa-onó sventa si’ch i’chel-el. Yanxa más toyol técnica o profesional si’ch alele a’k’el ta stojol skotol gente; según spijil stalel e’chemtalel ta yanetikxa vik’it chanubtexele.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Chanubtexele sk’anojel yu’un lek smeltsajesvan i tsatsumtex ya’k’ojel ta mu’k’ derecho humanoe i libertaetik más oy stunel i sventa sna; ja’ jeche va oyuk más oy k’anbail ta ju ju vo’ aibajel i k’anbail chu’uk yanetikxa lumaletik ta i schi’uk naklejetik i k’ux-elan ta sch’unobil kajbaltik ta vinajel; ja jeche va vinajuk sch’iel yamtel ta stojol Naciones Unidas ta sk’anojel lekil k’uxlejale.</li><b>
+</b><li>Oxib sloilal. Totiletike oy yu’unik derecho k’ux-elan chanubtexel sk’an xa’kbe snichnab.</li></ol><b>
+<h4>27. Jukub schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol vinik oy tas sderecho según k’ux-elan stalel sk’uxijik ta slumal, spas sk’upin k’uxitik snaojiktalel desde vo’nej spaxobil sk’uxtikik i spas xochanik amteletik yu’un ciencia i sk’upinel k’uyel yutsil slok ta lunto amtele.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Ta skotol gente oy derecho yu’un sta ch’abiel i k’uxubinel ta k’op i ta k’uxtik mu’ch’u lek lok yamtel ta ciencia, ta tsibajelal o ta k’eojel o yanetikxa literaria o artístika si’ch alele.</li></ol>
+<h4>28. Vaxakib schavinik Artikulo:</h4>
+<p>Skotol gente oy derecho yu’un spas stek’aj ta jun lugar bujechuk si’ch a’k’el ta mu’k skotol sderechoetik i slibertaetik ya’k’oj ta ojtakinel le Declaracione.</p><b>
+<h4>29. Valuneb schavinik Artikulo:</h4></b>
+<ol><b>
+</b><li>Jun sloilal. Skotol gente oy tsots stunel ta yutil slumal porke ja’no jech i ja’no te bujechuk spas spas k’ute sk’ane i k’uxchi te xk’ane i spas xa’k sba ta ojtakinel k’ux-elan stalel.</li><b>
+</b><li>Chib sloilal. Ta sk’anojel i sk’upinel sderecho i slibertade, skotol gente va oyuk ta sk’ob según k’ux-elan stalel pasbil ley, ja jeche seguro va oyuk me xojtakin k’uxitik sventa si’ch a’kbeel ta mu’k’ta yanetik gente, chak’uxchi; derechoetik hasta bu spas skolemaj tanto ta’ye i stuke i xa’be sjam k’uxchi lek-no stalel, tanto chu’uk schi’iltak ta slumal i chu’uk yanetikxa ta yanetik lumajele ja jeche va yu’uk i va oyuk jun mu’kta tsombail demokratika skaltike.</li><b>
+</b><li>Oxib sloilal. Le’noj derechoetik i libertadetike mu sventa si’ch tunel ta xutemal k’ux-elan sk’anojel yu’un Naciones Unidase.</li></ol><b>
+<h4>30. Lajuneb schavinik Artikulo:</h4></b>
+<p>Ni junukal kuxitik albil li ta Declaracione spas xut o stun k’uk-noxchi ya sea ta stojol jvo’ vinik o tsobomajeletik o jun Estado va’k’in sk’anik slikexik i xamtelantesik k’uk-on yes amtelal. Mu spas ta spojel ni t’upel ni junukal k’uxitik derechoetik i libertadetik albil li ta Declaracione.</p>
+<br />
+</div>
+
+<div style=" float:right; width:22%; margin-top:-15px; margin-left:10px; padding-top:0px; padding-bottom:5px;padding-left:10px; background-color:#f5f5f5;">
+<h2> Profile </h2>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblNativeName" style="display:inline-block;"><b>Native Name</b></span>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblNativeNameValue">None</span>
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblTotalSpeakers"><b>Total Speakers</b></span>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_txtTotalSpeakersValue">130,000 (1990) </span>
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblUsageByCountry"><b>Usage By Country</b></span><br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblUsageByCountryValue">Home Speakers: Mexico, Cuba, Dominican Republic </span>
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblBackground"><b>Background </b></span>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblBackgroundValue">It belongs to the Mayan family of languages and is spoken, including all Tzotzil varieties which are largely inherently intelligible, by over 200,000 people. Many are bilinguals with Spanish as a second language. See also Mayan.</span>
+<br />
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblReceived"><b>Received</b></span> <span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblReceivedValue">5/25/1998</span>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblPosted" style="margin-top:5px"><b>Posted</b></span> <span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblPostedValue" style="margin-top:5px">9/29/1998</span>
+<br />
+<span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblChecked" style="margin-top:10px"><b>Checked</b></span> <span id="ctl00_PlaceHolderMain_usrUDHRLanguage_lblCheckedValue" style="margin-top:10px">11/12/1998</span>
+</div>
+</div>
+</body></html> \ No newline at end of file